Milles seisneb probleem?

Kosmeetikatooted nagu dušigeelid, deodorandid ja hambapasta on meie igapäevaelu lahutamatu osa. On oluline, et tooted oleksid igapäevaseks kasutamiseks ohutud, kuna need puutuvad vahetult kokku meie naha ja limaskestaga ning mõned koostisained võivad tungida läbi naha meie organismi. Mõned tooted on kasutusel sprei või aerosooli kujul ning võivad organismi sattuda ka sissehingamisel.

Juuste ja keha hooldamiseks ning puhastamiseks on olemas hulgaliselt tooteid, kuid nende sildid on sageli raskesti loetavad ja võivad tarbijat segadusse ajada. Ehkki enamik kosmeetikatoodete koostisaineid on pakendile märgitud, on need tehnilised nimetused paljude jaoks arusaamatud ning ohutud tooted ei ole kohe äratunta- vad. Mõnel koostisainel on ärritav või allergeenne mõju või võib olla tegemist hormoonsüsteemi kahjustajaga. Hormoonsüsteemi kahjustajad on sellised kemikaalid, mis mõjutavad hormoonsüsteemi (ehk endokriinsüsteemi) ja võivad põhjustada kasvajaid, viljakusprobleeme, sünnidefekte ja muid arenguhäireid.

Kui kahjulike ainetega puututakse kokku regulaarselt, näiteks nahale kantavate kosmeetikatoodete kasuta- mise kaudu, võivad need ained organismi imenduda. Mida rohkem kemikaale imendub, seda tõenäolisemalt avaldavad need mõju meie tervisele.

Kosmeetika koostisained põhjustavad allergiat?

Punane, villiline ja sügelev nahk võib olla esimene märk sellest, et kosmeetikatoodete koostisainete suhtes on tekkinud allergiline reaktsioon. Kontaktallergiad on raskesti ravitavad ning kui kellelgi on tekkinud nahale allergianähud, tuleks minna arsti juurde. Nahaarstid või allergoloogid saavad diagnoosida, millised ained mõjuvad inimesele allergeenselt ning selliste ainetega kosmeetikatoodete kasutamist peab vältima. Allergiat põhjustavad ained tuleks üles märkida ja kosmeetika- toodete ostmisel võrrelda neid kosmeetikatoote sildil oleva infoga. Tervisemurede ennetamiseks tuleb alati vältida selliseid allergeene nagu lõhnaained, säilitus- ained ja värvained.

Kas on olemas seadused, mis meid kaitsevad?

Kõigi kosmeetikatoodete puhul kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus kosmeetikatoodete kohta, mis reguleerib, millised koostisained on kosmeetikatoodetes keelatud/lubatud ja millises kontsentratsioonis, ning kuidas need peavad olema toote sildil märgitud. Kõik kosmeetikatoodete koostisained peavad olema tootel märgitud. Nanokoostisainete märkimise kohustus kehtib alates 2013. a juulist. Nanoosakeste ohtusid tervisele ei ole veel täiel määral uuritud.

Ole aktiivne – küsi infot!

Küsi kindlasti toodete müüjalt või tootjalt, kas kosmee- tikatoote koostisainete mõju hormoonsüsteemile on testitud ning kas tootes on kasutatud nanoosakesi. Uus, 2013. aastast kehtima hakkav nanoosakeste märkimise kohustus ei kehti igat tüüpi nanoosakeste puhul! Kuid mida rohkem tarbijaid esitab spetsiifilisi küsimusi, seda kiiremini muudavad tootjad oma tootepoliitikat. Konkreetsete koostisainete kohta küsides saad mõjutada kosmeetikatootjaid!

Looduslik kosmeetika – parem ja ohutum võimalus?

Kui miski on ’looduslik’, siis see ei tähenda, et inimestel ei teki selle suhtes allergilist reaktsiooni, kuna allergiaid võivad põhjustada ka taimepõhised ained. Allergilised inimesed peavad toote koostisainetele erilist tähelepanu pöörama.

Üldiselt kehtivad kosmeetikamääruse sätted nii orgaanilise (taimepõhiste koostisainetega) kui ka tavakosmeetika kohta. Mõiste ’looduskosmeetika’ ei ole õiguslikult kaitstud ning seetõttu ei ole tagatud, et sellise tähistusega toodetes ei kasutata sünteetilisi aineid.

Ökomärgised

Ökomärgisega tooted on inimestele, loomadele ja kesk- konnale vähem kahjulikud, nad aitavad säästa meie tervist, kuna sisaldavad vähem ohtlikke koostisaineid. Rahvusvaheliselt tunnustatud ökomärgisega toodetel on tõendatult hea keskkonnamõju ja tagatud toimivus. Mistahes toode, millel on mõni alltoodud ökomärgistest, on läbinud põhjaliku testimise sõltumatu institutsiooni poolt, kes on tõendanud toote vastavust ökomärgise kriteeriumitele.

Päikesekaitsetooted

Päikesekaitsetooted kaitsevad UV-kiirguse eest, mis võib põhjustada nahavähki. Päikesekaitsekreemides vastutavad selle kaitse eest keemilised filtrid ja mineraalpigmendid. Mõned keemilised filtrid nagu bensofenoon-3 (oksübensoon) võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja koguneda organismi. Ette- vaatlik tasub olla titaandioksiidi või tsinkoksiidi sisaldava mineraalse UV-kaitsega juhul, kui need ained on tootes nanoosakestena.

Hea nõu

Vältige tooteid, mis sisaldavad UV-filtreid.
Küsige müüjalt või tootjalt, kas toode sisaldab mineraalseid UV- blokaatoreid titaandioksiidi või tsinkoksiidi nanoosakeste kujul (seda on kohustuslik koostisainete loetelus märkida alates 2013. a juulist). Üldjuhul on parim valik selline päikesekaitsekreem, mis ei sisalda värvaineid, lõhnaaineid ega säilitusaineid.
Eelistage spreile või pulbrile kreemi või emulsiooni.
Isegi siis, kui kasutate päikesekaitsekreemi, kaitske oma nahka ka rõivastega. Kui viibite pikka aega väljas, jälgige, et te ei oleks päikese käes liiga pikka aega. Vältige keskpäevast päikest.

Emulsioonid, kreemid ja õlid

Nahahooldustooted sisaldavad sageli sünteetilisi mineraalõlisid, mis võivad organismi koguneda ja tervist kahjustada. Probleemsed on ka allergeensed lõhnaained. Säilitusained nagu näiteks parabeenid võivad kahjustada hormoonsüsteemi. Paljud päevakreemid peaksid justkui kaitsma nahka UV-kiirguse kahjuliku mõju eest, kuid mõned neist UV-filtritest võivad koguneda organismi ning kahjustada ka hormoonsüsteemi.

Hea nõu

• Kasutagetaimepõhistekoostisainetega(ntmand- li- või oliiviõliga) kosmeetikatooteid, eelistatavalt selliseid, millel on võimalikult vähe koostisaineid.

• Vältigetooteid,missisaldavadsünteetilistparafiini, vedelat parafiini või silikoone.

• Kontaktallergia või tundliku nahaga inimesed peaksid kasutama tooteid, mis ei sisalda lõhnaaineid ega säilitusaineid.

Deodorandid ja parfüümid

Deodorandid, mis võitlevad halba kehalõhna tekita- vate bakterite vastu, sisaldavad selliseid säilitusaineid nagu formaldehüüdid või formaldehüüdi vabastavad ained ja alkohol. Alkohol võib tundlikku nahka ärrita- da ja kuivatada ning mõned lõhna varjavad lõhnaained on allergeensed. Muskuseühendid on püsivad, s.t need võivad koguneda keskkonda ja organismi. Lõhnaained ja parfüümid võivad sisaldada hormoonsüsteemi kahjusta- vaid ftalaate, mida kasutatakse denaturantidena ja mida ei pea sildile märkima.

Üldised soovitused

•  Valige tooteid, milles on vähem koostisosi. Kasutage vähem kosmeetikatooteid.
•  Eriti problemaatilised on ohtlike koostisainete aspektist järgmised kosmeetikatooted:

juuksetugevdajad, tumedad püsijuuksevärvid, parfüümid/lõhnaained, nahahelendajad. 

•  Nanoosakesi sisaldavate toodete tervise- ja keskkonnariskid ei ole veel selged. Kuni pole teada, et nanomaterjalid on ohutud, vältige tooteid, mille sildil on koostisaine tähistatud sõnaga ’nano’ (tuleb toodetele märkida alates 2013. a juulist).
•  Kui Teil on allergiaid, püüdke vältida neid esilekutsuvaid aineid ning lugege toote silti.

Eriti tähelepanelikud peavad olema need inimesed, kes on allergilised lõhnaainetele. Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüült- sinnamaal, limoneen, linalool.

•  Vältige antibakteriaalseid tooteid (niisked salvrätikud, puhastustooted, pesulisandid tekstiilmaterjalide ja pindade puhastamiseks). Need sekkuvad naha loomulikku tasakaalu, häirivad naha loomulikku kaitsemehhanismi ning võivad põhjustada bakteriaalset resistentsust.