Töötukassa ei toeta enam iluteeninduse valdkonda töötajate juurde koolitamist ja täienduskoolituste rahastamist
Töökaotus on enamasti valus ja ootamatu kogemus kõigile ning esimese sammuna võetakse end töötuna arvele. Eesti Töötukassas arvel olekuga on võimalus saada ühte populaarsemat koolituskaardi teenust, mis võimaldab nende poolt alustada rahastatud õpinguid uue kvalifikatsiooni omandamiseks, et saavutada uued oskused, teadmised ja valmisoleks suundumaks tagasi konkurentsivõimelisena töömaailma.
Paraku, oleme ka meie jäänud täienduskoolitust puudutava riigipoolse otsusega, mis hõlmab iluvaldkonna õppekavadel õppima asumist koolitustel aja hammasrataste vahele ning seetõttu on nurjunud koostöö võimalus Eesti Töötukassaga koolituskaardi teenuse pakkumiseks nendele klientidele, kellel oleks soov asuda õppima rahastatud iluvaldkonna õppekavadele.
Paraku, oleme ka meie jäänud täienduskoolitust puudutava riigipoolse otsusega, mis hõlmab iluvaldkonna õppekavadel õppima asumist koolitustel aja hammasrataste vahele ning seetõttu on nurjunud koostöö võimalus Eesti Töötukassaga koolituskaardi teenuse pakkumiseks nendele klientidele, kellel oleks soov asuda õppima rahastatud iluvaldkonna õppekavadele.
Kurb on tõdeda seda otsust iluteeninduse kutseõpetajana, sest ka iluteeniduse valdkonna õppekavadele õppima asumine Eesti Töötukassa koolituskaardiga on olnud senini väga populaarne Täiskasvanuhariduse koolitustele. Eesti Töötukassa klientide seas on tunda olnud jätkuvat suurt huvi just iluvaldkonna erialade omandamise või juba omandatud oskuste täiendamise vastu, mida näen enda õpetajatöös praeguste õppegruppide koosseisu seast. Lisaks on eelnevast väljatoodud artiklist ebaõiglane alahinnata kõikide täiendkoolituste ebapiisavat õppetaset, sest täiendkoolituste turul leidub ebapiisava õppetasemega täiendkoolituste kõrval endiselt ka väga põhjaliku õppetasemega täiendkoolitusi iluvaldkonna täiendõppekavadel ning kõikidel ei ole erinevatel isiklikel põhjustel võimalik asuda õppima kutseõppeastuses tasuta õppekavadele. Antud otsuse vastuvõtmine jätab ainult kaks võimalust kõigile huvitatutele, kas leida aega ja võimalust tasuta õppima asumiseks kutseõppeasutuses, kui leidub seal just sobilik ning huvipakkuv ametiala iluvaldkonnast või leida puuduolevad rahalised vahendid ja rahastada enda õpingud ise sobilikul ametialal tasulistel täiendkoolitustel.
Eriti tröstib sellest uuest otsusest Eesti Töötukassa kaudu mittetoetada iluvaldkonna täiendkoolitusi tulenev ebavõrdsus, mis sellega kaasneb. Nimelt ei arvestata Eesti geograafilise asukoha põhimõtet, erinevates maakondlikes piirkondades tööta jäänud inimesed soovivad samuti ennast täiendada, omada baasteadmisi iluvaldkonnast või viia ellu enda ammuseid unistusi selles valdkonnas ennast proovile pannes just tööta jäänud olukorras. Paljud inimesed ei ela suurlinnades või selle läheduses, kus iluvaldkonda puudutavad kutseõppeasutused asuvad ning suurlinnadest kaugematest maakondlikest piirkondadest täiskasvanuid suunatakse oma kodust, kohustustest ja perest palju kaugemale vajalikku täiendõpet võtma. Antud olukorras ei arvestata enam, et vastavat täiendõpet on võimalik ka võtta maakonnapõhiselt tasulistel täiendkoolitustelt ning nüüdsest ei toetata tööta jäänud isikut oma kodukandis õppima. Tekitatud olukorras saavad nüüdsest endale õpet omandada maakonnapõhiselt ainult need motiveeritud inimesed, kellel on tasuliseks õppeks olemas rahalised vahendid või võimalused selle tekitamiseks, aga tööta jäänud inimestel ilmselt ei pruugi selliseid võimalusi olla tekkinud olukorrast lähtuvalt ning on seetõttu mahasurutud seisuses ja hoopis teistsuguste valikute ees.
Oma isiklikust ametialase karjääri kogemusest saan väita, et kogenud ja tööstaažiga iluteenindajana iluvaldkonnast enesetäiendamise eesmärgiga, pole sugugi lihtne saada tasuta õppekohta kutseõppeasutuses. Erialase enestäiendamisena üldjuhul ei võeta eriaalainimest kutseõppeasutuses tasuta õppekavale õppima, sest tasuta õppekoha saamise kahjuks hakkavad rolli mängima juba varasemalt omandatud ametialased oskused ja teadmised ning piiratud arv õppekohtadele. Eriaalainimesed, kes soovivad omandada või täiendada kutseõppeasutuse tasuta õppekavast endale mingit huvipakkuvat uut osa õppekavast või "õpiampsu" oma valdkonnast on kutseõppeasutuse vastuvõtul riigiraha raiskajad ning seetõttu ei võimaldata konkurentsis õppekohtadele ka enesetäiendamise eesmärgiga soovijale tasuta õppekohta. Mahukad tasuta erialaõppekavad kutseõppeasutuses koosnevad konkreetsetest erinevatest eriala valdkonda hõlmavatest baasteemadest ning õppima asumise eelduseks on kõigi ettenähtud teemade läbimine ja omandamine, mis annab võimaluse õppe läbimisel saavutada erialane lõpudiplom või kutsetunnistus. Erialainimesed oma valdkonnast on aga kindlasti suurema osa teemadest juba varasemalt ametialaselt omandanud ning omavad erialaseid lõpudiplomeid ning seetõttu ei peeta kooli vastuvõtul piisavaks valmisolekut uuesti õppima asumiseks ja motivatsiooni värkendada või omandada juurde mingit huvipakkuvat tasuta õppekava osa, mida erialainimene juurde sooviks erialaselt omandada vaid eelistatakse null teadmistega isikuid.
Täiendõpe ei eelda just alati järjest aastapikkust keerukat õpet, sest mõnes iluvaldkonna erialal on võimalik saada lõpudiplom mõndade kuude kooliskäimise järel. Täiskasvanud õppijalt nõuab õppimine kompromisse ja suurt pingitust, sest paljudel on see töö, pere ja muude kohtuste kõrvalt. Seega ei ole just alati täiskasvanud õppijal võimalik järjest õppida aasta või rohkem kutseõppeasutuses, et omandada korraga kõik kompententsid lähtuvalt erialasest kutsestandardist ning õpimativatsioon on kiire kaduma. Õppe paindlikumaks muutmisel õppijale on võimalik lähtuvalt erialasest kutsestandardist vajalikud kompetentsid omandada ka osade või "tüki" kaupa endale sobilikumal ajaperioodil ning seetõttu ongi populaarsed just erialastel täiendkoolitustel osalemine.
Tõsi see on, et ainult teatud osade omandamine ametialasest kutsestandardi kompetentsidest ei taga veel valmisolekut sooviga minna kutseeksamile tõendama enda ametialaseid oskuseid, aga kui isikul on tõsine suur soov saada erialane taseme kutsetunnistus lisaks täiendkoolituse lõpudiplomile, siis on olemas ka teine teekond sinna jõudmiseks.
Erialase taseme kutsetunnistuse eelduseks ei ole ainult pikaajaline järjest õppimine kutseõppeasutuse tasuta õppekavadel vaid ametialaseid kompetentse on võimalik omandada ka põhjalike õppekavadega tasulistel täiendkoolitustel endale sobilikul ajaperioodil, mille läbimine annab samuti õpet tõendava lõpudiplomi, mis tõendab saavutatud ja läbitud erialased kompetentsid. Tasulised täiendkoolitused pakuvad enamjaolt tervikliku eriala kutsestandardi kompetentside saavutamiseks ainult teatud ühte konkreetset ametialast õpet. Kogu vastava erialase kutsestandardi kompententside saavutamiseks on vajalik veel omandada ka teisi ametialaseid kompetentse kutsestandrdist, mida on samuti võimalik omandada järgmise ametialase täiendkoolituse käigus. Lõpptulemusena õppides erinevatel ametialastel täiendkoolitustel on võimalik saavutada kõik vajalikud kompetentsid tõendava lõpudiplomiga lähtuvalt terviklikust erialasest kutsestandardist ning valmisoleku (teadmised, oskused, kogemused, täiendkoolituste lõpudiplomid) minna iseseisvalt erialaliidu juurde kutseeksamile, juhul kui on soovi minna kutset taotlema.
Suurt rolli tasuliste täiendkoolituste valikul mängib kindlasti täiendkoolituste pakkujate lubatud õppesisu ja õppemaht (akadeemilised tunnid) ning seega tasub kindlasti suurt tähelepanu pöörata õppekavadele, kust selgub tegelik lubatud sisu ja õppemaht ning milliste alusdokumentide alusel täiendõppekava on koostatud. Kuna täiendkoolituste pakkujaid on turul palju, siis erinevad ka hinnaklassid ja õppemahud. Sagedasti tehakse valik just ainult hinnaklassist lähtuvalt kuna inimesed on hinnatundlikud ning ei osata pöörata tähelepanu täiendõppekava koostamise alusdokumentidele, akadeemilistele tundide mahule ja lubatud sisule. Üsna selge on, et kui ei ole piisavalt õppepäevi ja lubatakse tohutult palju teemasid selle aja jooksul, siis see baas- või täiendõpe jääb paraku pealiskaudseks, sest piisavalt lühikese ajaga pole lihtsalt inimene võimeline omandama endale uusi teadmisi ja oskuseid kasutoovalt ning täiendkoolitusel lubatud jääb saavutamata. Lõpptulemuseks ongi väheste teadmiste, oskuste ja valmisolekuta lõpetajad, kellel jääb enesekindlus uuel ametipostil saavutamata ning puudub ka valmisolek sooviga minna kutseeksamile. Seega on mõistlik täiendkoolituste valikul võrrelda erinevate erialaste täiendkoolituste hindu, sisu ja lubatud õppemahtu (akadeemilisi tunde), milliste alusdokumentide alusel on koostatud vastava täiendkoolituse õppekava, koolitaja pedagoogilist kvalifikatsiooni (ainult praktik iluvaldkonnas on ebapiisav) ning seejärel teadlikult vastavalt eesmärgile langetada alles enda otsus täiendkoolituse valikul. Paraku täiendkoolituse valijatel tihti puuduvad hindamiskriteeriumite oskused ja teadmised märgata kvaliteetset pakutavat kogu õppekomplekti tervikuna eristamaks ühte pakutavat täiendkoolitust teisele ning osatakse märgata silmadega ainult täiendkoolituse hinda, millest sõtub ka tihti täiendkoolituse valik, aga see ei pruugi alati olla just parim valik seatud eesmärgi saavutamiseks.
Soovin edaspidiseks kõigile tarku valikuid tasuliste täiendkoolituste valimisel ning erinevate pakutavate täiendkoolituste õppekvaliteedi hindamisoskust tervikuna!
Eriti tröstib sellest uuest otsusest Eesti Töötukassa kaudu mittetoetada iluvaldkonna täiendkoolitusi tulenev ebavõrdsus, mis sellega kaasneb. Nimelt ei arvestata Eesti geograafilise asukoha põhimõtet, erinevates maakondlikes piirkondades tööta jäänud inimesed soovivad samuti ennast täiendada, omada baasteadmisi iluvaldkonnast või viia ellu enda ammuseid unistusi selles valdkonnas ennast proovile pannes just tööta jäänud olukorras. Paljud inimesed ei ela suurlinnades või selle läheduses, kus iluvaldkonda puudutavad kutseõppeasutused asuvad ning suurlinnadest kaugematest maakondlikest piirkondadest täiskasvanuid suunatakse oma kodust, kohustustest ja perest palju kaugemale vajalikku täiendõpet võtma. Antud olukorras ei arvestata enam, et vastavat täiendõpet on võimalik ka võtta maakonnapõhiselt tasulistel täiendkoolitustelt ning nüüdsest ei toetata tööta jäänud isikut oma kodukandis õppima. Tekitatud olukorras saavad nüüdsest endale õpet omandada maakonnapõhiselt ainult need motiveeritud inimesed, kellel on tasuliseks õppeks olemas rahalised vahendid või võimalused selle tekitamiseks, aga tööta jäänud inimestel ilmselt ei pruugi selliseid võimalusi olla tekkinud olukorrast lähtuvalt ning on seetõttu mahasurutud seisuses ja hoopis teistsuguste valikute ees.
Oma isiklikust ametialase karjääri kogemusest saan väita, et kogenud ja tööstaažiga iluteenindajana iluvaldkonnast enesetäiendamise eesmärgiga, pole sugugi lihtne saada tasuta õppekohta kutseõppeasutuses. Erialase enestäiendamisena üldjuhul ei võeta eriaalainimest kutseõppeasutuses tasuta õppekavale õppima, sest tasuta õppekoha saamise kahjuks hakkavad rolli mängima juba varasemalt omandatud ametialased oskused ja teadmised ning piiratud arv õppekohtadele. Eriaalainimesed, kes soovivad omandada või täiendada kutseõppeasutuse tasuta õppekavast endale mingit huvipakkuvat uut osa õppekavast või "õpiampsu" oma valdkonnast on kutseõppeasutuse vastuvõtul riigiraha raiskajad ning seetõttu ei võimaldata konkurentsis õppekohtadele ka enesetäiendamise eesmärgiga soovijale tasuta õppekohta. Mahukad tasuta erialaõppekavad kutseõppeasutuses koosnevad konkreetsetest erinevatest eriala valdkonda hõlmavatest baasteemadest ning õppima asumise eelduseks on kõigi ettenähtud teemade läbimine ja omandamine, mis annab võimaluse õppe läbimisel saavutada erialane lõpudiplom või kutsetunnistus. Erialainimesed oma valdkonnast on aga kindlasti suurema osa teemadest juba varasemalt ametialaselt omandanud ning omavad erialaseid lõpudiplomeid ning seetõttu ei peeta kooli vastuvõtul piisavaks valmisolekut uuesti õppima asumiseks ja motivatsiooni värkendada või omandada juurde mingit huvipakkuvat tasuta õppekava osa, mida erialainimene juurde sooviks erialaselt omandada vaid eelistatakse null teadmistega isikuid.
Täiendõpe ei eelda just alati järjest aastapikkust keerukat õpet, sest mõnes iluvaldkonna erialal on võimalik saada lõpudiplom mõndade kuude kooliskäimise järel. Täiskasvanud õppijalt nõuab õppimine kompromisse ja suurt pingitust, sest paljudel on see töö, pere ja muude kohtuste kõrvalt. Seega ei ole just alati täiskasvanud õppijal võimalik järjest õppida aasta või rohkem kutseõppeasutuses, et omandada korraga kõik kompententsid lähtuvalt erialasest kutsestandardist ning õpimativatsioon on kiire kaduma. Õppe paindlikumaks muutmisel õppijale on võimalik lähtuvalt erialasest kutsestandardist vajalikud kompetentsid omandada ka osade või "tüki" kaupa endale sobilikumal ajaperioodil ning seetõttu ongi populaarsed just erialastel täiendkoolitustel osalemine.
Tõsi see on, et ainult teatud osade omandamine ametialasest kutsestandardi kompetentsidest ei taga veel valmisolekut sooviga minna kutseeksamile tõendama enda ametialaseid oskuseid, aga kui isikul on tõsine suur soov saada erialane taseme kutsetunnistus lisaks täiendkoolituse lõpudiplomile, siis on olemas ka teine teekond sinna jõudmiseks.
Erialase taseme kutsetunnistuse eelduseks ei ole ainult pikaajaline järjest õppimine kutseõppeasutuse tasuta õppekavadel vaid ametialaseid kompetentse on võimalik omandada ka põhjalike õppekavadega tasulistel täiendkoolitustel endale sobilikul ajaperioodil, mille läbimine annab samuti õpet tõendava lõpudiplomi, mis tõendab saavutatud ja läbitud erialased kompetentsid. Tasulised täiendkoolitused pakuvad enamjaolt tervikliku eriala kutsestandardi kompetentside saavutamiseks ainult teatud ühte konkreetset ametialast õpet. Kogu vastava erialase kutsestandardi kompententside saavutamiseks on vajalik veel omandada ka teisi ametialaseid kompetentse kutsestandrdist, mida on samuti võimalik omandada järgmise ametialase täiendkoolituse käigus. Lõpptulemusena õppides erinevatel ametialastel täiendkoolitustel on võimalik saavutada kõik vajalikud kompetentsid tõendava lõpudiplomiga lähtuvalt terviklikust erialasest kutsestandardist ning valmisoleku (teadmised, oskused, kogemused, täiendkoolituste lõpudiplomid) minna iseseisvalt erialaliidu juurde kutseeksamile, juhul kui on soovi minna kutset taotlema.
Suurt rolli tasuliste täiendkoolituste valikul mängib kindlasti täiendkoolituste pakkujate lubatud õppesisu ja õppemaht (akadeemilised tunnid) ning seega tasub kindlasti suurt tähelepanu pöörata õppekavadele, kust selgub tegelik lubatud sisu ja õppemaht ning milliste alusdokumentide alusel täiendõppekava on koostatud. Kuna täiendkoolituste pakkujaid on turul palju, siis erinevad ka hinnaklassid ja õppemahud. Sagedasti tehakse valik just ainult hinnaklassist lähtuvalt kuna inimesed on hinnatundlikud ning ei osata pöörata tähelepanu täiendõppekava koostamise alusdokumentidele, akadeemilistele tundide mahule ja lubatud sisule. Üsna selge on, et kui ei ole piisavalt õppepäevi ja lubatakse tohutult palju teemasid selle aja jooksul, siis see baas- või täiendõpe jääb paraku pealiskaudseks, sest piisavalt lühikese ajaga pole lihtsalt inimene võimeline omandama endale uusi teadmisi ja oskuseid kasutoovalt ning täiendkoolitusel lubatud jääb saavutamata. Lõpptulemuseks ongi väheste teadmiste, oskuste ja valmisolekuta lõpetajad, kellel jääb enesekindlus uuel ametipostil saavutamata ning puudub ka valmisolek sooviga minna kutseeksamile. Seega on mõistlik täiendkoolituste valikul võrrelda erinevate erialaste täiendkoolituste hindu, sisu ja lubatud õppemahtu (akadeemilisi tunde), milliste alusdokumentide alusel on koostatud vastava täiendkoolituse õppekava, koolitaja pedagoogilist kvalifikatsiooni (ainult praktik iluvaldkonnas on ebapiisav) ning seejärel teadlikult vastavalt eesmärgile langetada alles enda otsus täiendkoolituse valikul. Paraku täiendkoolituse valijatel tihti puuduvad hindamiskriteeriumite oskused ja teadmised märgata kvaliteetset pakutavat kogu õppekomplekti tervikuna eristamaks ühte pakutavat täiendkoolitust teisele ning osatakse märgata silmadega ainult täiendkoolituse hinda, millest sõtub ka tihti täiendkoolituse valik, aga see ei pruugi alati olla just parim valik seatud eesmärgi saavutamiseks.
Soovin edaspidiseks kõigile tarku valikuid tasuliste täiendkoolituste valimisel ning erinevate pakutavate täiendkoolituste õppekvaliteedi hindamisoskust tervikuna!