Koostisainetel võib olla ärritav või allergeenne mõju või võib olla tegemist hormoonsüsteemi kahjustajaga. Hormoonsüsteemi ehk endokriini kahjustajad on sellised kemikaalid, mis mõjutavad hormoonsüsteemi ning võivad põhjustada kasvajaid, viljakusprobleeme, sünnidefekte ja muid arenguhäireid või olla kantserogeensed.

Kui kahjulike ainetega puututakse kokku regulaarselt, näiteks nahale kantavate kosmeetikatoodete kasutamise kaudu, võivad need ained organismi imenduda. Mida rohkem kemikaale imendub, seda tõenäolisemalt avaldavad need mõju meie tervisele. Seetõttu on mõistlik vähendada kokkupuudet kahjulike kemikaalidega, näiteks nendega, mis sisalduvad kosmeetikatoodetes.

Juuste ja keha hooldamiseks ning puhastamiseks on olemas hulgaliselt tooteid. Enamik kosmeetika koostisaineid on pakendile märgitud tehniliste nimetustega, mistõttu ei ole ohutumaid aineid sisaldavad tooted kohe äratuntavad. Sildid on sageli raskesti loetavad ja võivad tarbijat segadusse ajada.

Mõju meie tervisele

Igapäevaselt nahale kantavate kosmeetikatoodete kaudu puutuvad mehed, naised ja lapsed regulaarselt kokku kahjulike ainetega. Mõnel koostisainel võib olla ärritav või allergeenne mõju või võib olla tegemist hormoonsüsteemi kahjustajaga. Punane, villiline ja sügelev nahk võivad olla esimesed märgid sellest, et kosmeetika koostisainete suhtes on tekkinud allergiline reaktsioon. Tervisemurede ennetamiseks tuleks tundlikel inimestel eelkõige vältida selliseid potentsiaalseid allergeene nagu lõhnaained, säilitusained ja värvained.

10 koostisosa, mida peaks nahahooldus toodetes vältima

1. fenoksüetanool

Keemilisi säilitusaineid ehk parabeene leidub tänapäeval etikettidel üha vähem, kuigi mõnikord võib neid siiski kohata, nii et hoia silmad lahti. Kuna tarbijad on muutunud teadlikuks parabeenidega seotud võimalikest probleemidest, on nüüd välja ilmunud uuem säilitusaine, mis kannab nime fenoksüetanool ehk etüleenglükoolmonofenüüleeter. Seda kasutatakse nahahooldustoodetes "orgaanilise" ja ohutuma alternatiivina.

Ent kas see ikka on ohutu?

Fenoksüetanool sisaldub paljudes levinud nahahooldustoodetes, mille hulka kuuluvad näo ja keha puhastusvahendid, niisutajad ja meik. Mitmed teadusuuringud on näidanud, et see säilitusaine avaldab kehale parajal hulgal mürgist mõju.

Nende mõjude hulka kuuluvad:

·  seksuaaltervise- ja arenguhäired

·  kontaktdermatiit (nahaärritus)

·  aju ja närvisüsteemi kahjustused

Jaapan keelustas hiljuti fenoksüetanooli kasutamise kõigis kosmeetikatoodetes, samas kui enamik teisi riike lubavad seda kasutada üheprotsendilise kontsentratsiooni piires.

2. alumiinium

Mõned teadusuuringud on seostanud alumiiniumit Alzheimeri tõvega, kuigi hiljutised avastused on selle seose kahtluse alla seadnud. Teised uuringud on aga näidanud, et alumiinium võib olla seotud rinnavähi ja võimalike ajuhäiretega. Alumiiniumi kasutatakse pulbri kujul mitmetes enesehooldustoodetes, näiteks higistamisvastastes deodorantides.

Alumiinium on kahtlemata neurotoksiin. See võib põhjustada nahaärritust, häirida sisesekretsioonisüsteemi talitlust ning põhjustada loomades sünnidefekte.

Keskmine inimene tarbib, omastab ja/või sööb elu jooksul kokku poolteist kilo alumiiniumi. Oh sa! Mõtle pisut sellele, enne kui järgmine kord poeriiulilt Dove või Old Spice deodorandi haarad.

3. formaldehüüd

Formaldehüüd on kantserogeenne aine, mida on seostatud leukeemia, pankrease- ja nahavähi, nahaärrituse ja tsirroosiga. Tavaliselt leidub seda küünelakis, ripsmeliimis ning juukseid siluvates ja sirgendavates toodetes, näiteks ka populaarse Brazilian Blowout juustehoolduses.

Seda kemikaali on pisut keeruline märgata - sageli ei märgita seda toote etiketil, sest see "vallandub" säilitusainete kasutamisel.

Nende säilitusainete hulka kuuluvad:

·  DMDM hüdantoiin

·  Imidasolidinüüluurea

·  Diasolidinüüluurea

·  Kvaternium-15

·  Bronopol

·  5-bromo-5-nitro-1

·  Hüdroksümetüülglütsinaat

Kui etiketil leidub mõni loetletud kemikaalidest, siis väldi toote kasutamist.

4. tetranaatriumedetaat

Tetranaatriumedetaat on paljudes toodetes taas esile kerkinud. Tegemist on kelaativa ainega, mis on ühtlasi nii tsüto- kui genotoksiline ning mille kasutamist tuleks igal juhul vältida.

Kliinilised uuringud on näidanud, et teranaatriumedetaat suurendab teiste kemikaalide levikuvõimet. See tõik on murettekitav, sest tetranaatriumedetaat sisaldub sageli ainetes, mille teised koostisosad on inimesele ohtlikud. Kui etiketil seda koostisosa märkad, soovitan toote tagasi poeriiulile panna.

5. dioksiinid

Dioksiinid kuuluvad ohtlike kemikaalide nimistu esikümnesse ning on üldiselt suureks mureallikaks. Dioksiinid esinevad toiduahelas keskkonnasaasteainetena ning on leidnud tee paljude nahahooldustoodete koostisse. Kuna tegu on püsivate orgaaniliste ühenditega, võivad need meie organismis vastu pidada väga pikka aega.

EWG Skin Deep kosmeetikatoodete andmebaasi põhjal kahjustavad dioksiinid ka inimese sisesekretsioonisüsteemi, on tugevalt seotud vähiga ning mõjuvad mürgiselt inimese elundkonnale ja arengule. Dioksiine pole etiketil eraldi märgitud, aga sageli leidub neid antibakteriaalsetes ainetes nagu triklosaan, PEG-d ja naatriumlaureatsulfaat.

KONTROLLI OMA MENSTRUAALHÜGIEENITOOTEID!

Dioksiine leidub ka mitteorgaaniliste tampoonide koostises, sest enamik puuvilla on geneetiliselt muundatud, pihustatud pestitsiididega ja töödeldud pleegitusvahenditega. Daamid, kui teil jõuab kätte igakuine periood, ärge kasutage tavapäraseid tampoone, vaid otsige poest orgaanilisest puuvillast valmistatud tampoone või katsetage teisi alternatiive.

6. tolueen

Tolueeni kasutatakse sageli liimide, keemiliste puhastusvahendite, värvide, värvieemaldite, plastmasstoodete ja paljude teiste tööstuslike ainete koostises. Miks me küll midagi sellist oma nahale panna tahaksime?

Hoidu selle kahtlase kemikaali eest, mis võib end varjata ka teiste nimede all: benseen, metüülbenseen, toluool ja fenüülmetaan. Võid seda kemikaali kohata küünelakkide või juuksevärvide koostises.

7. trietanoolamiin (TEA)

Tea, et olemas on tee (mõnus jook soojas vees leotatud taimedest) ning TEA. Neid kahte ei tasuks segi ajada ja meie eelistame igatahes seda esimest.

TEA on lõhnaaine, pH-regulaator, pindaktiivne aine ja emulgaator. Seda leidub seepide, juuksehooldustoodete, kreemide, meigi, parfüümide ja päikesekaitsetoodete koostises. Sellega seotud terviseprobleemide hulka kuuluvad vähk, elundkonna mürgitamine, allergilised reaktsioonid ja bioakumulatsioon nahas. Loomkatsed näitavad ka seda, et isegi väikestes annustes ja paikselt kasutatuna põhjustas TEA kohati rakumutatsiooni.

Toodete etiketil võib see ühend kanda ka DEA või MEA nime.

8. para-aminobensoehape (PABA)

PABA on üks küllaltki iganenud koostisosa, aga selle suhtes tasuks siiski valvel olla, sest PABA on mitmete päikesekaitsetoodete koostises endiselt olemas. See küll ei põhjusta meie kehas teadaolevalt samasugust kahju nagu teised keemilised UV-blokaatorid nagu oksübenseen, aga samas võib see põhjustada allergilisi reaktsioone.

Leidub arvukaid juhtumeid, kus inimesed on nahal kasutanud PABA-t sisaldavaid tooteid ning selle tagajärjena kogenud allergilist kontaktdermatiiti ja fotokontaktset dermatiiti.

Isegi kergema mõjuga PABA-estrid, mis on tänapäeval toodetes PABA suuresti asendanud, on nahal põhjustanud samasuguseid reaktsioone.

9. plastmass

Paistab, et üle 90% nahahooldustoodetest müüakse tänapäeval plastmasspakendis. Aga miks küll? Kas oleksid nõus keset naftajaama orgaanilist juurviljaaeda hooldama ning seal kasvatatud toitu rõõmuga sööma? Mina suhtun nahahooldusse samamoodi. Kui oled vaevunud looma orgaaniliste taimede ja kvaliteetsete koostisosade abil kauni toote, siis kas sa ei tahaks selle pakendiks kasutada pigem midagi sellist, mis toote terviklikkust kaitseks?

MIKS TULEKS VÄLTIDA BPA-D

Odava plastmasspakendi kasutamine on tähendusrikas märk nahahoolduse kvaliteedist. Kui klaaspakendit saadaval pole, siis eelista BPA-vaba pakendit, sest bisfenool A (BPA) - plastmassis leiduv ühend - võib imbuda nahahooldustoodete koostisse.

Teadusuuringud on näidanud, et BPA võib naha kaudu inimese organismi imenduda, ning kohe kindlasti ei vaja me rohkem östrogeeni jäljendavaid aineid.

EELISTA KLAASI

Klaas on nahahooldustoodete pakendamiseks parim valik, aga ära unusta siiski etiketti lugeda, sest isegi klaaspakendis "tipp-topp tasemel" nahahooldustooted on täis kemikaale. Toote koostisosade uurimine on aga huvitav tegevus ja nahk on sulle selle eest tänulik.

10. DEET

Kohane on mainida ka kõnealust kahjulikku kemikaali. DEET-i (N, N-dietüül-meta-tolueamiid) peetakse neurotoksiiniks, kuigi selle tõestamiseks on vaja läbi viia põhjalikumaid uuringuid. Mõned uuringud on viidanud sellele, et enam kui 30-protsendilise kontsentratsiooniga ühendis on see aine inimesele mürgine.

OHTLIKUD KÕRVALMÕJUD

Pikaajaline ja pidev kokkupuude DEET-iga põhjustas muutusi rottide käitumises ja tõi kaasa nende ajurakkude surma, mistõttu tootjad soovitavad vältida DEET-i sisaldavate toodete näole pihustamist ja toote nahale kandmisel mitte sisse hingata.

DEET-i liigne kasutamine on kaasa toonud ka eluohtlikke intsidente. Vahemikus 1961-2002. a esines kaheksa DEET-iga seotud surmajuhtumit, millest kolm olid põhjustatud toote allaneelamisest ning viie põhjuseks oli kokkupuude nahaga (pidev DEET-i sisaldavate toodete kasutamine).